Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Saturday, September 20

Nõelravi ja massaaž

Suures lootusetuses ja paljude inimeste soovitusel käisin NÕELRAVIS. Et noh, äkki suudab ta mind käima peale aidata saada, nii nagu SATC Charlotte käis?
Päris kohutav kogemus. Äkki pidigi nii olema? Lisaks nõeltele suitses mu kõhul mingi ümmargune anum, mis oli rihmaga kinnitatud ümber kere.
Ma ei tea, kas on sellest midagi kasu ka. Igatahes väga külm on olla ja väga läbipekstud tunne on ka.
Soovitas süüa musta värvi toitu, palju suppi, teha kure harjutust, hoida soojas nii jalad kui ka turi.
Magama lähen 2 kampsuni, sokkide ja retuusidega.
Mida ma kõike pean tegema???

PS päevi jälle normaalselt muidugi pole olnud... see on alati peale selle pika IVF skeemi tegemist, kui Diphereline mul süsteemi sassi keerab. 

Tuesday, September 2

Konsultatsioon

Endokrinoloog on normaalse jutuga. Võttis mu taas ette ja ütles et noh tänapäeval enam ei ole PCOS seotud ülekaaluga, päris palju naisi, kes on piitspeenikesed, maadlevad sama problemiga. See on ikka konkreetselt insuliiniregulatsiooni teema. Niisiis suurendati minu metformiini kogust ja lisati veel mingeid hormoone alandavaid rohte. Nii et nüüd ma olengi nagu diabeetik. Magusat pean ikka niipalju kui võimalik vältima... isegi kui on suur stress!
Analüüsid läksid naistearstile ning järgmise tsükliga peaks saama siis ülevaate anda ka naistekale, et otsustada, millal saame järgmise tsükli teha.