Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Monday, February 14

PMS

Mul ongi mingi PMS melanhoolia ja nii külm on ka, et lausa ei kisu kohe midagi tegema. Tahaks olla kodus teki all ja rasva koguda. Hommikul oli kesklinnas päikese käes -17!

Oeh. Ootan kõpskinga-aegu.

Head sõbrapäeva, kulla sõber!

Friday, February 4

Pool tundi


Mu sõbranna ütles, et kuna ta palju päeva ajal ei liigu, siis ta püüab päevas leida 30 minutit kõndimiseks. See jalutamise mõte on küll väga hea mõte. Mulle sobib see väga hästi - jooksmine pole just minu rida... Äkki peaks ka poole tunni kaupa hakkama tegema, õhtuti? Mõtteainet mulle.