Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Thursday, May 19

Päevad

Jälle ei õnnestunud. 3 viimast protseduuri jälle nulliring! Panin arsti juurde aja - septembriks, et saada IVF konsuldile. ÕUDNE. Samas on tunne et ei tea, kas see on see, mida ma nüüd siis tõesti tahan teha - IVF? Mina?
Ükski naine ei unista sellisest ratsionaalsest protseduurist, et saada laps.
Või peaks enne ikka arsti veelkord vahetama? Kes seda jõuab teha? Õudne!
Igatahes täna sitt olla ja kõht valutab, õnneks ootab massaaž. Super, las nad mudivad mu selga.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)

Subscribe to: Post Comments (Atom)