Infertiilne

Nii et nüüd on siis ametlik - peale 2005. aastast üritamist ei ole miski õnnestunud. Sain hetk tagasi diagnoosi infertilitas ja saatekirja viljatusravisse.
Üsna selline tunne on, et tahaks nutta, et olen kaugel täiuslikust naisest ja et minust ei saa mitte kunagi ema. Ei oska kellelegi rääkida, ei tea, kellega jagada. Mul on üks hea sõber, kellele ma saan ikkagi kirjutada.
Ja kui ma nüüd nii üleüldielt mõtlen, siis olen ma õnnelik inimene, et mul on terve emakas, et ma pole halvatud ega ratastoolis ja et mul üldse on keegi, kellega koos laste tegemise peale mõelda.

Sammud

See kurgipaanika lõuna-euroopas on ikka päris jube! See on nüüd vaikselt infona ka siiapoole jõudnud, tuttav arst selgitas seda bakterivärki. Jube! Ma olen täiskasvanud inimene, aga mina vist loobuks kurgisöömisest. Aga kui mul veel laste pärast oleks vaja muretseda?
Igatahes ostan ka kodu-eesti kurki.
Söömisest rääkides, siis mina söömisest ei suuda loobuda. Aga 4000 sammu päevas on ka minu tavaline taks, kui ma midagi ei tee. Üsna raske on minu meelest forsseeritult 10k täis saada...
Nüüd ma alustasin reedest uut trennikampaaniat.
Kuna suvel nagunii tööl käin, siis hakkan nüüd trennis ka käima, üks hea põhjus on siis, et trenn asub töö lähedal, kodu tee peal. Suvel pole vabandusi ka, et ei või märja peaga õue minna või et peab riideid vahetama. Ei pea, kui ei taha, võib kohe autosse minna ega külmeta.