Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Wednesday, June 29

Infertiilne


Nii et nüüd on siis ametlik - peale 2005. aastast üritamist ei ole miski õnnestunud. Sain hetk tagasi diagnoosi infertilitas ja saatekirja viljatusravisse.
Üsna selline tunne on, et tahaks nutta, et olen kaugel täiuslikust naisest ja et minust ei saa mitte kunagi ema. Ei oska kellelegi rääkida, ei tea, kellega jagada. Mul on üks hea sõber, kellele ma saan ikkagi kirjutada.
Ja kui ma nüüd nii üleüldielt mõtlen, siis olen ma õnnelik inimene, et mul on terve emakas, et ma pole halvatud ega ratastoolis ja et mul üldse on keegi, kellega koos laste tegemise peale mõelda.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)

Subscribe to: Post Comments (Atom)