Algas jälle...

Kui suur kurbus möödas jub ja arstiga ka räägitud, siis on OK ka päevadega seotud kõhuvalu, mis täna tervitas...
Ma muidugi hellitan lootust, et järgmine kord on juba augustis võimalik uuesti proovida.
Aga siis, mine tea, kuidas see tsükkel end alustada võib... mul on ka sinna reis planeeritud.

Helistasin arstile...

Juba väsinud olen sellest, et ma jälle helistan ja ütlen: ei õnnestunud, mis me nüüd teeme.
Aga arst on tore ja alati väga asjalik. Me ei aruta eestlaslikult kunagi, et pole midagi, kõik saab korda. Oleme konstruktiivsed ja paneme paika: kuna seekord ei süstitud ja üsa nn ei koormatud, siis võib kasvõi järgmise tsükli algusest jälle süstikuuri teha.
Lootus seegi.

IVF 4 - taas tulemusteta :(

Arstikabinetist helistati... ei ole tulemust kahjuks, hommikul käisin analüüsi andmas.
Hirmus kahju ja nutt tikub kurku... aga raputan end kõvasti ja otsustan - täna on reede ja peab pidutsema. Kellelegi ei saa välja näidata, et ma kurvastan. See on ju suur saladus ja värki.

Keha aga on tühi. Jälle mitu nädalat elust läinud... aastad muudkui lähevad ju.

Homme saan teada...

Hommikul pool 8 analüüsile. Ja siis nad helistavad.
Ma ei tea, tunnet küll mingit pole. Aga sõbranna ütles, et ei olegi sageli mingit tunnet.