Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Wednesday, July 10

Helistasin arstile...

Juba väsinud olen sellest, et ma jälle helistan ja ütlen: ei õnnestunud, mis me nüüd teeme.
Aga arst on tore ja alati väga asjalik. Me ei aruta eestlaslikult kunagi, et pole midagi, kõik saab korda. Oleme konstruktiivsed ja paneme paika: kuna seekord ei süstitud ja üsa nn ei koormatud, siis võib kasvõi järgmise tsükli algusest jälle süstikuuri teha.
Lootus seegi.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)