Käisin hommikul asendusarstiga kohtumas ja tuleb välja, et kuna nii mu elukaaslane ja ka ma ise oleme reisil "strateegilistel" kuupäevadel, siis oli jutt lühike - protseduuri ei tule, ravi lükkub edasi.
Õnneks ma juba näen, kui kiire see kuu on, kui palju ma olen plaaninud sel suvel teha, kui pingeline mul tööl on ja üldsegi, tahaks ka puhata ning suvevitamiini saada - nii et ma väga ei olegi nördinud. Olen natuke vihane enda peale, et ma ikkagi võtsin sellise pingelise sotsiaalse kalendri ette - nüüd asjad lükkuvad edasi. Aga äkki selline ootamine ja edasilükkamine on kohanemine ja seega ka arenemine. Küpsemine, kuniks plaanist saab reaalsus?
Õnneks ma juba näen, kui kiire see kuu on, kui palju ma olen plaaninud sel suvel teha, kui pingeline mul tööl on ja üldsegi, tahaks ka puhata ning suvevitamiini saada - nii et ma väga ei olegi nördinud. Olen natuke vihane enda peale, et ma ikkagi võtsin sellise pingelise sotsiaalse kalendri ette - nüüd asjad lükkuvad edasi. Aga äkki selline ootamine ja edasilükkamine on kohanemine ja seega ka arenemine. Küpsemine, kuniks plaanist saab reaalsus?
No comments:
Post a Comment
Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)