Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Wednesday, October 9

Jälle luhta läinud... viies kord!

Täna hommikul käisin analüüse andmas. Veenist. CITO! märkega paberiga.
---
Kell 1 paiku helistati... test oli negatiivne. See kõlab nagunii halvasti... ei mingeid triipe. Hoiatati ka, et suur valu võib nüüd saabuda uue tsükliga ning võib olla vererohke... nagu organism nutaks omamoodi, et jälle ei õnnestunud?
Tööl on 2 naist jälle rasedad. Nende üle on mul hea meel. Aga enda üle kurb.
---
On õhtu ja mul kõht valutab väga. On karta, et plahvatab kõik homme hommikul.
Lähen puhkusele, et kõigest sellest eluga välja tulla.
---
Uued postid ilmselt 3-4 kuu pärast... vol 6.

3 comments:

  1. AnonymousOctober 10, 2013 2:31 PM

    Ma aimasin, aga tõrjusin seda mõtet ja lootsin, et eksin:( Mul on nii kahju..

    ReplyDelete
    Replies
    1. KuidastehalapsiOctober 10, 2013 3:10 PM

      Aitäh! Eks ma ise ka aimasin. Tunne on siinkohal alati üsna täpne :S

      Delete
    2. AnonymousOctober 20, 2013 10:06 PM

      Muide, ma küll võin proovida aimata, et kes sa oled, kuid üldiselt, kui mind tunned, siis võid alati märku anda. Muidu jääb kergelt kriipi tunne :D

      Delete

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)

Subscribe to: Post Comments (Atom)