Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Wednesday, October 29

Viljastamine...

Minu jaoks kõige õudsem oli täna see, et kuna just oli olnud põiepõletik, siis ikkagi keha hoiab vedelikku kinni, ja kuigi läksin protseduurile täis põiega nagu nõutud, märkis arst eraldi, et põis pole kuigi täis... ei tea siis, miks. Keegi teadis rääkida, et ibuprofeen paneb ka teinekord vedeliku kinni.
Kõht oli igatahes valuliks ja ka protsekas seekord väga ebameeldiv.
Laborant raporteeris, et 16st rakust jäi "ellu" 6, kellest 3 olid väga hea arenguga ja teised 3 sellised keskmised. No ma ei tea, varem pole öeldud mulle "väga hea", on olnud ikka "nirud" ja "nõrgad". Ei tea, kas see on lootuse hoidmiseks piisav alus?
Igatahes, lubasin enda sisse panna korraga 3 tegelast, ja nüüd pean, nagu ikka, hoidma režiimi: ei spordile, ei spaale, ei saunale, ei vannile, ainult dush ja ei midagi palavat.
Muidugi võiks ka stressi vältida.
Ja ikka jätkata selle õudse Crinone geeliga. Ma loodan, et see on ikka abiks...

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)