Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Thursday, April 23

Konsultatsioon

Arstid asuvad nüüd kõik seal teises polikliinikus ja mul on sinna palju raskem minna kui endisesse kohta. Kuid samas on seal väga ilus ja korralik kõik. Ning enamasti lähen ma autoga. Mul on "rõõm" teatada, et parkisin küll korrektselt, aga parkimise lõpetamise helistamise hetkel midagi segas vahele ning ma sain eile päeva lõpus mõnusa info, et parkimine on nüüd lõpetatud, kui soovite jätkata... 3€ tund!!!! Kokku läks jälle 12€ niisama. Õudne. Südalinn, Tallinn!

Igatahes, üleeilsel visiidil (päevad polnud ikka hakanud) arst soovitas siis planeerida järgmiseks korraks protseduuri Pipelle, mis peaks olema emakapõhja ettevalmistus (sisuliselt  vigastus), et rakud paremini haakuksid. Nii et eile öösel hakkas kõht rämedalt valutama, võtsin nii paracetamoli, diclofenaci küünla, mis küll kohe välja tuli, ja valutasin lõpuks kõhtu 4h kuumaveekotiga. Kuna elukaaslane oli ka üleval, siis ta toetas mind selles kohutavas protsessis.

Helistasin täna arstile ja ütlesin, et tsükkel algas, ning planeerisime järgmise visiidi koos Pipellega. Eks siis ole näha, milline tohutu õudus see on.
Ravi: Hetkel söön jätkuvalt 1500mg metformiini ehk 750mg 2x päevas, ja pool tabletti bromokriptiini õhtul täis kõhuga, et iiveldust ei tekiks. Ei võta ka enam rauda näiteks.

Friday, April 17

Vereanalüüs ja 2WW möödas...

Täna hommikul siis analüüs. Kõikvõimalikud analüüsid üle pika aja... ja 2-nädalane ootusperiood sai läbi. Ehk tulemus on negatiivne jälle... ja ma olen nii kurb. Kuna uus tsükkel polnud veel alanud ja puha, et siis nagu lootsin väga. See oli sats 7! SEITSE! Arst helistas ning pakkus mulle konsultatsiooniaega, et arutada edasisi käike...
Uhh kui nõme. See tähendaks ju jälle uue tsükli ootamist, süstimist jne.
Estrofemi enam ei pea võtma. Limaskest on juba piisavalt paks ning kui hakata gonaalima, siis see paksendam kindlasti limaskesta.

Wednesday, April 1

Munarakkude istutamine

Täna pealelõunal siis käisin istutamas nn. Uues kohas on kõik ulmesteriilne, vahelüüsidega ja puha. Lähedki sisse nagu operatsioonisaali. Seekord rääkis minuga keegi laborant, et kõik kolm munarakku on kenad ja elujõulised ka peale külmutusprotsessi. Ma olen tänulik selle üle, kui 200€ maksab külmutamine, siis 65€ ca rakk ju?
Täiesti kohutav on see Crinone, jube läbi on piirkonnas. Arst muidugi arvas, et pole midagi parata, peab ju kõik ka välja tulema ning lisaks mingit leevendavat tuperohtu ei kirjutanud. Lisaks võtan ka Medrolit (mis peaks aitama organismil võõraid "objekte"(?) vastu võtta). Ning muidugi ka Metformiini, Bromokriptiini endiselt. Ja kuna mul lõi mingi haigus sisse (ei tea, kas see on medroli tõttu?), köha ja kurguvalu, siis võtan ka Sinupreti ja ko-paracetamoli segu... noh, loodame, et see kõik toimib.
Igatahes igaks juhuks planeerisin ka haiguslehe 2 nädalat.