Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Thursday, April 23

Konsultatsioon

Arstid asuvad nüüd kõik seal teises polikliinikus ja mul on sinna palju raskem minna kui endisesse kohta. Kuid samas on seal väga ilus ja korralik kõik. Ning enamasti lähen ma autoga. Mul on "rõõm" teatada, et parkisin küll korrektselt, aga parkimise lõpetamise helistamise hetkel midagi segas vahele ning ma sain eile päeva lõpus mõnusa info, et parkimine on nüüd lõpetatud, kui soovite jätkata... 3€ tund!!!! Kokku läks jälle 12€ niisama. Õudne. Südalinn, Tallinn!

Igatahes, üleeilsel visiidil (päevad polnud ikka hakanud) arst soovitas siis planeerida järgmiseks korraks protseduuri Pipelle, mis peaks olema emakapõhja ettevalmistus (sisuliselt  vigastus), et rakud paremini haakuksid. Nii et eile öösel hakkas kõht rämedalt valutama, võtsin nii paracetamoli, diclofenaci küünla, mis küll kohe välja tuli, ja valutasin lõpuks kõhtu 4h kuumaveekotiga. Kuna elukaaslane oli ka üleval, siis ta toetas mind selles kohutavas protsessis.

Helistasin täna arstile ja ütlesin, et tsükkel algas, ning planeerisime järgmise visiidi koos Pipellega. Eks siis ole näha, milline tohutu õudus see on.
Ravi: Hetkel söön jätkuvalt 1500mg metformiini ehk 750mg 2x päevas, ja pool tabletti bromokriptiini õhtul täis kõhuga, et iiveldust ei tekiks. Ei võta ka enam rauda näiteks.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)