Käisime täna UHs vaatamas kuklavolti ja ninaluud ja et kas üldse kõik on korras. Keegi ei räägi sellest, kui närvesööv on oodata, enne kui mitte midagi ei tea? Ja üldse pole tunnet, et olen rase. Mul ei ole tüüpilist hommikuiiveldust. Kuid õnneks hommikuti, kui pissile vaja minna, saan aru, et ikka kõhuke on tekkinud (tihe tualetis käimine on minu teine tunnus), ja õhtul veelgi enam. Hommikul selga pandud riided ei passi enam üldse! Mõtted on ka kogu aeg nii hajevil...
Igatajes võtsin eraldi puhkusepäeva sel puhul ning juhtisin mõtteid eemale kõikide muude asjadega.
Lõpuks siis võeti mind vastu, ja minu imestuseks olin ma üks väheseid, kes kohale ilmus. St - inimesed UNUSTAVAd selliseid asju? Või siis jäi buss hiljaks.... mis mõttes? See on ju ajakriitiline uuring?
Igatahes oli meie ploom ebasoodsas asendis. Vaatas meile otsa või keeras seilja, aga profiili ei näidanud. Siiski, peale jõhkrat UH-nuiaga loksutamist ta soostus veidi end liigutama - ma arvan, siin on tegemist isa geenidega. Raske uni, igast asendist. Ideaalse positsiooni saime veel hiljem, kui ma olin end järsku küljele ja tagasi selili tõmmanud.
Siis tuli uudiseid: aju poolkerad olemas, südamerütm ühtlane, klapihäireid pole, kuklavolt normis, ninaluu OK, kõik jäsemed OK, nabanöör OK.
Lõplik otsus - vanuse tõttu (jah, ma tean, sest kõik need 10 aastat proovimist, eks) on mul siiski kõrge risk, nii et teostatakse ka 15. nädala triple uuring. Siiski see pidada olema üsna levinud!
Ja mul on absoluutselt süda rahul... raseduskulg tõmmati ka kaugemale, - 12+6, uus sünnikuupäev: 12.02.2016.
Lahkusin, käes paar värskemat UH pilti. Saab äkki ära raamida?
Homsest hakkab jooksma 13. nädal. Siis saab ploomist virsik.
Peach boy or a girl.