Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Tuesday, August 25

Endokrinoloogi visiit

Minu esmaklassiline endokrinoloog võttis mind (pealtnäha vaadates) palju tõsisemate probleemidega inimeste vahele ning konsulteeris mind hormoonide teemal. Kuna ma olen raudselt veendunud, et teadus on võitnud, sest arstid on teinud koostööd ja minu hormoonides lõpuks loksus midagi paika, siis pidime üle vaatama järgneva raviplaani.
Et rasedus on juba 15. nädalas, siis enam lisarohtusid võtta ei saa, kuid söömist ja eriti suhkruid tuleb kindlasti jälgida. Tegin lisaks ka ühe vereanalüüsi, mille tulemus oli 5.1, nii et kõik on normis.
Sellest hoolimata pean viima sõna ämmaemandale, et rasedusdiabeedi risk on mul kõrge ning kindlasti tuleks teha glükoosi koormustest (ma veel ei tea, mis see on, kuid eks ma siis saan teada).
Seega - nüüd peab keha ise reguleerima. Lõpp metformiinile (siiani kogus 2x850 päevas).

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)