Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Wednesday, May 23

Eesti riigi toetus IVFitajatele

Kaua oodatud kaunikene - sain kätte lõpuks enda tagasiarvestuse Haigekassalt. Kuna ma varem ei ole teinud sellist asja, et taotlen mingit raha haigekassast (ma pole ka eriti haige inimene), siis ootasin ikka, et asjaajamisse tuleb mingi "auk" ja ma ei saagi raha tagasi. Nüüd sain, ja kulutusi oli tegelikkuses rohkem, sest paljud ravimid, mida ma kasutasin, ei olnud Haigekassa heakskiidetud nimistus, mistõttu nende eest ma raha kätte ei saa.

Ütleme nii, et kuna minu esimene sats IVF-i läks 100% aia taha, siis tegelikult laiutas eelarves päris suur auk.
Ja ma ei saakski minna teisele raundile. Nii et isegi sellest on siin abi. Ja mul on hea meel, et ma ei pea võtma näiteks IVF laenu (pangad ja kiirlaenukontorid, kas te ei ole mõelnud veel sellise rumaluse peale, et meeleheitel naiste pealt teenida?).

Nüüd mõne päeva pärast ma just uut raundi plaaningi, nii et mul on hea meel, et saab jälle võtta oma isiklikust IVF fondist raha.
Hoian pöialt, et äkki nüüd on keha vähem stressis. Aga ausalt öeldes - mõtted on kindlasti sel teemal hõivatud ja väike liblikas on juba ka kõhus.
See ootamine ja planeerimine, see on ausõna kõige raskem osa.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)