Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Tuesday, April 2

Täna hommikul kõht valutas

Ärkasin, sest kõht hullult valutas. Tegelikult terve öö tundsin kõhu olemasolu. Selline vana tuttav valu, nagu oleks päevad. Natuke selg ka valutas. Kuna tsükli järgi on justnimelt see aeg, et peaks jälle algama päevad, siis olengi nüüd kindel, et jälle ei õnnestunud. Ka round 3.
Homme lähen saan sellele muidugi alles kinnituse, aga mis kasu on vereanalüüsist, kui enamvähem 100% on aksessuaariks tampoon. Oh. Mul on sünnipäeva aeg praegu, ja see ei lisa just palju rõõmu siin vananemise kontekstis.
Nüüd peale igasuguste rohtude kuuri lohutan end, et saan üle pika aja minna trenni, ja muidugi lõpuks ka väheke veini proovida sünnipäeva puhul.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)