Õudselt nõme, jälle mingi tsüklihäire! Ma olen täiega närvis, sest näen, kuidas päevad, kuud ja nüüd ka juba aastad muudkui kiirelt lähevad, aga minul on endiselt null tulemust! Ümberringi saavad kõik lapsi, paljudel on lapsed juba kooliealised või planeerivad nad esimest klassi. Nii et jube õnnetu tunne on ja kaalun tõsiselt, kas mitte minna kuskile tugigruppi. Lihtsalt selle asja mure on see, et Eesti on jube väike ning anonüümsus pole ju garanteeritud? Ma ei tahaks endiselt, et detailid minu ravist kusagile tööle jõuaks... kuigi see pole ju mingi tabu ega häbiasi. Lihtsalt, ma ei tahaks nii isiklikul teemal vestelda ning alust anda ka selja taga sosinateks.
Nüüd ma siis ootan siin uue tsükli algust. Paar päeva tagasi kõht korra krambitas, lootsin juba. Aga ei.
Nüüd ma siis ootan siin uue tsükli algust. Paar päeva tagasi kõht korra krambitas, lootsin juba. Aga ei.
No comments:
Post a Comment
Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)