Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Friday, October 2

Loote anatoomia

Täna käisime. See on üks kõige tähtsamaid uuringuid ning mõistagi oli enne seda ikka kerge mure ja stress ka. Aga toeks kutsusin kohale elukaaslase koos lapsega - et kui midagi on, siis kohe saame kõik arstilt küsida, mis ja kuidas ja mismoodi ja... koos kurvastada ja rõõmustada.
Päris kaua esiteks ootasime ukse taga, pea et tund? Siis läks sees ka veel ligi tund.
Esimene asi - saime teada, et on poiss, selles polnud kahtlustki.
Edasi tuli loetelu, mis kõik hästi on - huuled, aju, süda, käed, jalad, sõrmed, varbad... ainult selgroogu ei näidanud. Selle jaoks pani arst uue aja juba järgnevaks nädalaks.
Igatahes läksime restorani tähistama ning järgmiseks päevaks tegime sinist värvi tordi sugulastele teatamiseks - nad olid teinud panuseid ning ootasid juba kannatamatult, kas mõni "ennustaja" oli ka täppi pannud. Jah, ma olen kindel, et tänapäeval saab paljalt sooviga oma lapse sugu määrata või veelgi parem - mõne teise inimese lapse sugu saab ka määrata, kui väga tahta. Paremgi veel - saab määrata ka sünnikuupäeva (ei, ma ei mõtle plaanilist keisrit).