Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Tuesday, September 29

Glükoositest

Kuna tavalisel ajal st enne rase olemist oli endokrinoloog mulle kirjutanud välja insuliini reguleerimise rohu, et suhkrut kontrolli all hoida, metformiini, mida pidin võtma 2 x päevas 850mg, siis rasedana ma seda teha ei saa. Ning kuigi minu suhkrunäitaja oli väga madal rohu ajal (4.1) ning noh selline ikkagi ok (5.1), siis ilma endokriinik olemata võib-olla polekski saadetud mind seda testi tegema.

Igatahes olin kuulnud juba töökaaslaselt, et see on üks rõve test ning oskasin seega ette valmistuda. Vahel ma olen tänulik, et inimesed enda asju ikka jagavad. Just neid asja- ja ajakohaseid, sest ma ei suuda ikka veel mõelda sellele, mis on siis, kui ma sünnitan. Seega, mulle limakorkide ja veriste tagajärgedega detaile veel ei meeldi kuulata, kuigi ma tean, et see ju tulemata ei jää.

Aga test - käisin kohal, hommikul. Ilma söömata peab minema ja kaasa ostma mingi 8-eurose suhkrusiirupi, mis ei kannata soojast peast üldse joomist. Test näeb välja nii, et kella peale (õde märgib üles) teed esimese veenivere, siis 10 min jooksul jood ära selle joogi. Siis tunni pärast teed teise vereanalüüsi ning veel 1 tunni pärast kolmanda. Lõpuks on veen sinine ja süda läigib. Ma ei ole suur magusasööja ka. Vahepeal ei tohtinud liigutada, v.a. vetsus käia, nii et nt värskes õhus jalutamine polnud küsimus. Samuti ei tohtinud ei enne ega testi ajal tilkagi vett juua, ainult suud võis sellest lögast loputada. Nii et ma lugesin ja ägasin iiveldushoogu tagasi hoides.

Ja kõik see on ju tulevase ilmakodaniku nimel. Ent, mis tegi asja hulluks, oli see, et üks rase, kes sama testi tegi ja seega ca 2.5h pidi seal vastu pidama, oli ka enda mehe sinna kaasa istuma kutsunud. Ja ka see oleks OK, kui ta poleks olnud totaalne jõmm, kes võtab esiteks istumiskoha ära ja teiseks, ta käis vahepeal suitsetamas. Mõtlesin, et tal on kiledress ilmselt juba teadlikult seljas - palju ei puudunud, et ma talle sülle oksendanud oleks, sest mina pidingi tema kõrval istuma!

Nii nagu töökaaslane ütles - kohutav test. Läksin autosse, kuhu mul oli hommikul valmis tehtud juba rukkileib kalapasteediga, et ikka võimalikult soolane oleks, ja sõin selle koos klaasi veega ära. 

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)