Laps on sündinud.

Täna öösel sündis meie poeg, esimene poiss sel kuupäeval ning üldse ka esimene selles haiglas. Rasedus 41+6.
Sellega lõpeb ka "epikriis" siin blogis selle "projekti" kohta. Resultaadi nimel on aastaid vaeva nähtud ja tulemas saavutatud. Seega lugu on lõppenud, kuid uus lugu algab!
(Ehk sünniloo detailid kunagi epiloogiks või VOL 2 juhuks, kui see peaks juhtuma).

41+5

Hommikul oli emakas lühike ja pehme, kuid veel 1cm ainult, midagi avada ei saanud. Jätkub lahuse kuur. Eile 2 doosi, täna jõuab 4.  Aeg seisab. Head Vabariigi Aastapäeva.

Saatekiri 41+4

Täna hommikul kell pool 9 haiglasse, saatekiri esilekutsumisele. Olen natuke hirmul, aga ka põnevil.
Esialgne KTG ei näidanud midagi, ka emakas 3-4cm, kuid pehme vähemalt, hinnang, et siit ei hakka midagi ise sündima. Seega, sisse ja esilekutsumisele organismile omase ainega (misoprostool) lahuse kujul (tablett), kogus 50. Ja iga kord peale seda KTG.

41 ja ikka ootan!

Täna oli viimane ämmaka visiit. Saadeti KTG-sse jälle ja kui paar päeva tagasi oli vähemalt 2 emaka kokkutõmmet, siis täna oli laiskus ehk ei midagi. Seega, järgmise nädala ootuses - ehk saab enne 42. nädalat ikka ühele poole! Et tuleb ilmselt Vabariigi aastapäeva poiss.

40+ ja arst

Käisin taas arstil - seekord sama arst, kes eelmiselgi korral. Mõõtis, kaalus, vaatas vererõhku (mul on vererõhk alati väga madal olnud ja isegi suur rassimine seda kõrgeks ei aja). Kui veel paar visiiti tagasi oli küsimus, kas laps ikka saab piisavalt kütust peale, siis nüüd on selge - siit ikkagi kipub mingi suuremat sorti tegelane tulema, kosunud on kenasti. UH-d tehes arstil läksid silmad suureks, et oot, mis kujuga see kõht meil täpsemalt on ja kuidas ta nii aktiivne on? (Parajasti oli kõhule formuleerunud mingi püramiidilaadne ehitis). Ja muretses, kas laps on end tuharseisu tõmmanud. Õnneks UH näitas, et kõik on ikka vinks vonks, tal on lihtsalt nii hea olla seal, et müdistab endiselt palju, aga ikka peaseis. Doppleriga üldse ei saanud pihta - jooksis eest ära kogu aeg. Ma arvan, vererõhu saan üles siis, kui ma sellel poisil kunagi järgi hakkan jooksma ja vahepeal hapnikumaski pean kasutama. KTG-sse saadeti ka, seda pole varem tehtud. Kuna poisil oli jalkatrenn pooleli, siis KTG näitas sellist graafikut, nagu ma sünnitaks. Seega, saadeti kordusele.
Järgmisel päeval tegin selle korduse kah ära, siis ta otsustas magada nagu vana mees ja eriti seal midagi ei teinud, spetsialist lasi mul keerata küll ühe, küll teise külje peale - ei midagi, kokku läks mingi tunnike. Oli täitsa hämmingus. Kuna arstivastuvõttu eraldu polnud määratud, siis pidin konsulteerima kohapealse arstiga. Kuid pealelõunaks neid seal enam ei paistnud, seega läksin jälle kuskile nõuandlasse elavjärjekorda. Oli jälle uus arst, kes vaatas, et ei, täitsa OK rütm on ja rohkem kordust pole vaja.
Nüüd on veel üks visiit ämmakale, äkki tema oskab ka midagi emaka kohta öelda - selle kohta pole keegi ammu miskit kommenteerinud. Et kas on valmis ja tulekul või jäängi igaveseks rasedaks?

39. nädal ja arst

Käisin taas arstil, seekord jälle erineva juures. Uriiniproov oli nagu ikka OK. Seekord ei vaadatud üldse nii põhjalikult seda UH-d, kuna arst ei hinnanud end nii kõrge tasemega spetsialistiks. Küll aga kinnitas ta, et laps on küll pisemapoolne, aga on kenasti kosunud. No hea seegi. Ja kui paljudel on kaaluiive negatiivne viimastel nädalatel, siis oh ei - minul oli jälle kilo juurde tulnud. Õnneks kokkuvõttes minu kaalunumbrid väga ulmelised pole, seega keegi sellele kunagi üleliia tähelepanu ei pööra.

Kuna arstidest juba juttu oli, siis ühtlasi käisin ka konsulteerimas põlve teemadel (see on mul ühel jalal vähe vigane) hea tuttava juures, kuid järeldasime, et enne sünnitust nagunii midagi teha ei saa, seega jälgin põlve ja alles siis teeme uuringud.

Teine arst, nahaarst, sai ka külastatud mõneks ajaks - ka seal kinnitas ta, et paljud imelikud asjad on seotud justnimelt rasedusega. Soovitas veenilaienditel silm peal hoida ning üks sünnimärk vajab ka jälgimist. Muidu aga jätkan tavapärase raviga.

Ja hambad sai ka korda tehtud raseduse lõpujärgus, kuid juureravi lõpetan samuti peale sünnitust, kuna see vajab röntgenit, mida rasedatele ei tehta.

Tagasi raseduse juurde: tähtaeg on küll indikatiivne, kuid uus aeg arstile määrati selleks puhuks, kui sünnitus pole ise pihta hakanud. Siis vaatavad, mida edasi teevad!

Üle pika aja arstil nädalal 37.

Ma olen muidu ämmaemanda juures käinud. Nüüd aga lõpuks määrati arst, et uurida vajalikke andmeid nagu lapse kaal, analüüsid jälle jne. Seega, käisin - tehti UH ja küsiti vaevuste kohta (mul neid eriti ei ole, viimane kuu käsil, kuid samas ei esine sügelust, turseid ega suuremat sorti valusid - kui, siis vaid ninakinnisus, ja see on OK kõigi teiste kõrval). Olin unustanud uriinianalüüsi viia, mõtlesin, et see jääb ämmaka ajaks veebruari algusse. Lisa-analüüse ei määratud, aga uus UH küll - tuleb välja, et peab kontrollima, kas laps ikka kosub piisavalt. Kahe nädala pärast seega uus doktorivisiit. Siis on 39. nädal.

Uus aasta, sama ämmakas - 35. nädal

Head uut! Tänane ämmaka visiit läks kenasti, jälle olid analüüsid kõik head ning raud tõesti ei olnud kriitiliselt madal, nii et mu peedisöömine on aidanud. Lisaravimeid jne peale ei pandud. Juurde võtsin seekord 2600g (vist pidi normaalne olema). Laps endiselt peaseisus, kuid ei ole veel vajunud. Väga uduselt ja ähmaselt nägin monitori pealt ka lapse rusikat ja nägu. Kui doppleriga südant kuulati, siis puksis vastuvõtlikult. Nüüd jään ootama arstivisiiti, mis on alles 37. nädalal... tunne on, et siis ju enam nagunii midagi teha ei saa - kui on liiga suur laps, siis noh, on liiga suur? Väike närv on kergelt sees.