Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Friday, February 5

39. nädal ja arst

Käisin taas arstil, seekord jälle erineva juures. Uriiniproov oli nagu ikka OK. Seekord ei vaadatud üldse nii põhjalikult seda UH-d, kuna arst ei hinnanud end nii kõrge tasemega spetsialistiks. Küll aga kinnitas ta, et laps on küll pisemapoolne, aga on kenasti kosunud. No hea seegi. Ja kui paljudel on kaaluiive negatiivne viimastel nädalatel, siis oh ei - minul oli jälle kilo juurde tulnud. Õnneks kokkuvõttes minu kaalunumbrid väga ulmelised pole, seega keegi sellele kunagi üleliia tähelepanu ei pööra.

Kuna arstidest juba juttu oli, siis ühtlasi käisin ka konsulteerimas põlve teemadel (see on mul ühel jalal vähe vigane) hea tuttava juures, kuid järeldasime, et enne sünnitust nagunii midagi teha ei saa, seega jälgin põlve ja alles siis teeme uuringud.

Teine arst, nahaarst, sai ka külastatud mõneks ajaks - ka seal kinnitas ta, et paljud imelikud asjad on seotud justnimelt rasedusega. Soovitas veenilaienditel silm peal hoida ning üks sünnimärk vajab ka jälgimist. Muidu aga jätkan tavapärase raviga.

Ja hambad sai ka korda tehtud raseduse lõpujärgus, kuid juureravi lõpetan samuti peale sünnitust, kuna see vajab röntgenit, mida rasedatele ei tehta.

Tagasi raseduse juurde: tähtaeg on küll indikatiivne, kuid uus aeg arstile määrati selleks puhuks, kui sünnitus pole ise pihta hakanud. Siis vaatavad, mida edasi teevad!

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)