Lootus

Mul pole muud öelda ega mõelda, kui et ju kodus on jälle lained paika loksunud. Vahepeal olen proovinud teadvustada, et eks pingeline on meestel ja naistel mõlemal kunstviljastamise teemadel. Sellest on nii palju kirjutatud, et see on üks raskemaid asju elus üle elada. Teised asjad on töötus, surm perekonnas, lahutus, lapse sünd jmt.
Mehed on taolistes asjades lihtsalt järsemad. Ja võib-olla naine ei saa ka aru, mida see mees siis tahab. Nii nagu mees ei saa vahel aru, et mida naine siis tahab.
Ja sellepärast - elutõde või klišee - mehed on Marsilt ju ja naised Veenuselt.
Elu nagu seebiooper, mis?

Mul oli täna esimene eratreeneriga treening. Lõpuks jõudsin selleni. Tegi mingeid inimkatseid seal minuga. Aga mulle imekombel meeldis päeva ajal trennis käia. Hea ja valge, sai õue vaadata ja mõtiskleda.
See koht, kus ma käin, asub mu tööga samas majas. Saab ilma välisriieteta trenni minna.
Ma isegi kaalun, et hoolimata ÜBERkallist kuumaksest võin ma selle kohaga nii ära harjuda, et hakkan seal käima ehk tulevikuski.
Täna siis oli eratreenerisessioon. Lisaks siis ka ajutine liitumine ja nii kuni veebruarini ehk pausidega 3 kuud. Ja siis vaatab, kas on ka arenguid olnud.

Igatahes, ma sain diagnoosi "liikumisvaegusega" ja palju koledaid reaalseid numbreid mustvalgel vaadata. Ehk siis hädad, mis on seoses liikumisvaegusega tekkinud. See on väga levinud, aga ma ei teadvusta seda. Inimesed, kes sõidavad autoga ja ei liigu piisavalt, on kontoritöötajad ega spordi... Neil on rühiprobleemidest kaalu- ja uneprobleemideni... Ma olen tõesti üks neist.

Järgmine sessioon on laktaaditest ja toitumisnõustamine. Hakkan siis salatilehtedest ja pähklitest vist ainult toituma. Peale esimest päeva on motivatsioon kõrgel ja plaanin ka järgmine nädal tööreisil olles hotellis kõvasti trenni teha ja vähe suhkrut tarbida.
Ja noh, tegelikult - kui see kõik aitab mul enda vormi parandada, on hea. Kui alla võtta - veel parem. Ja kui selle tulemusena on mul võimalus kaasa aidata parima tulemuse nimel IVF-is - jumala eest, super. Ma kellelegi pole veel rääkinud, et selline süsteem mul nüüd siis. Elukaaslane teab et ma nüüd jälle teen "teistmoodi" midagi, aga ta ei jõua süveneda. IVF-ist ei tea keegi. Sellepärast ma nüüd selle blogi siin avalikustangi...
Nii et ma siin elan enda väikeses mullis, kus kõik asjad peaks ju positiivses suunas arenema. Aga kaitsen end sellega, etkui midagi ei õnnestu, siis keegi ka ei saa näpuga näidata - tahtejõuetu könn, õnnetu naine või midagiveel hullematki.