Saak

Käisin täna punktsioonil. See tähendab, et arst kamandas mu kohale kindlal kellaajal, aga eks seal riiklikus haiglas, kus mina arvel olen, muidugi on alati väikesed "agad". Kõigepealt hüppas mingi naine ligi et mis te siin seisate, järjekord on 20 minutit vähemalt - kebi tooli peale. Elukaaslane oli nagunii seal, seega oli oma "koht" järjekorras olemas. Läks 10 minutit mööda, kui keegi kõrgendatud häälel hõikas - kas keegi on ka punktsioonile? - siis kähku kähku, mis te ootate siin, riideid vahetama! Anestees ju ei oota?
Mine siis võta kinni - süsteemi jälle pole.

Minu ees oli veel 2 naist ja peale mind ka 1. Pehme häälega arst juhatas kõik sisse, kontrollis andmed jne.
Kabinetti jõudsin, paluti toolile asuda. Naistel on see puki otsas ronimine vist kõigil nii käpas?

Paremal käel tervitas ja tutvustas end anesteesi õde, kes ka asju üle küsis.
Vasakul käel tervitas ja tutvustas end meessoost narkoosiarst, kes mulle vererõhumõõdiku peale pani.
Natukese aja pärast nad juba sehkendasid seeliku all midagi, paremas käes oli kanüül. Tundsin voogu veres ja küsisin - kas ravim läks sisse? Jah. Enam ei mäleta midagi.

Ärkasin soojas palatis, kus paluti minna ühelt asemelt teisele. Natuke sain magada, siis tuli pehme häälega arst (hea valik peale narkoosist ärkamist) jälle ja seletas et kõik läks hästi ja mis edasi peab tegema.

Saak oli 17.

Natuke uimane oli olla, aga lohistasin ennast apteeki. Tellisin ka takso. Apteegis selgus, et digiretsepti siiski ei ole. Mis mõttes? Ühtlasi seisis järjekorras üks naine, kes oli enne mind. Me noogutasime ja naeratasime ja soovisime edu. Eestlased, aga siiski naised.

Taksojuht oli naine, väga sobilik valik jälle, kui kutsutakse naistenõuandlasse järgi.
Apteegis jäigi käimata, nüüd olen kodus, pean vett jooma ja võtan rohtu ka ja kuna uimane on olla, siis lähen veel magama ka.

Ilma süstita

Täna oli siis selline päev, et olin ilma süstita. Õigemini, tänu sellele, et eile sai 3 süsti tehtud (hommikul 1, nn jääk, mis tuli insuliinisüstlaga Gonal 300 välja imeda), siis õhtupoolikul teine süst, see eraldi pakitud pulbri ja süstlaga, ja siis kolmas õhtul - Ovitrelle. Kuna ma käisin kinos, siis oli see viimane süst, mis kindlalt täpselt kell pool 9 pidi tehtama, natuke raske sooritada - aga tegin ta ära. Sõber, kellega kinos viibisin, näitas oma telefoniga mulle kõhu peale valgust. Käed sain puhtaks vedela puhastajaga, kõhu määrisin piirituslapiga ja pärast puhastasin ka. Valmis!

Homme hommikul pool 9 on siis protseduur nimega punktsioon. Kell 8 peab elukaaslasega koos kohale ilmuma, mina söömata joomata. Vahetan riided. Öösärk peab olema. Või mingi kittel.
Lähen narkoosi alla siis ja saan alles peale seda teada, kuidas läks. Ma isegi ei tea, kas pean haiguslehe võtma või saan tööle minna või olen lausa mitu päeva rivist väljas?

Eks ole siis paista.
Ja siis hakkab arst vaatama, kuidas on ravi edenenud!

Salasüstija

Üle mitme aasta on siis kätte jõudnud see intensiivne aeg, kus ma tõesti saan ise midagi ära teha enda tervisega. Ja sellepärast siin nii palju kirjutangi!
Rääkisin olude sunnil enda kahele lähemale sugulasele (õde ja vend) praegusest projektist. Tegelikult oli mul hea meel, et elu kuidagi nii sättis, et ma seda rääkimata ei saanud jätta.
Tegelikult ka olen ma ju valmis vastama erinevatele küsimustele ja jagama enda kogemust küll. Ma lihtsalt ei taha seda teha perekoolis ainult tundmatute interneti-tuttavatega. Ja samuti ei taha ma üleliia "kaasaelajaid", kes liiga palju nunnutavad.
Aga jah, ma olen rääkinud paarile inimesele, kui sellest on kuidagi loomulikult juttu tulnud.
Nagu olen aru saanud, siis see ei olegi väga ebatavaline - oma vanematele räägitakse tihtipeale ikka alles siis kui head uudised majas. Ka mina otsustan esialgu nii, kuid eks pärast ole siis näha.
Mul on hea meel, et õde-venda nii toetavad olid, sest ega neil vist võis olla mõni kahtlus, et on nn probleeme, aga muidu oli see neile ikkagi uudis. Igatahes oli tore siis rääkida rahulikult, juba ise end kogununa seda. Hea ikka, et ma enda emotsioonid ise kuskil olen välja elanud. Mulle meeldib, kui ma suudan sedasorti uudiseid rahulikult edastada.
Mis ei tähenda aga, et ma sugugi ei muretse ega jagada ei taha. Mida aeg edasi, seda enam.
Oeh. Nüüd jälle hommikuse süsti ja siis kohvi aeg käes!

Küll on hea

...et kõige selle juures saab ikkagi ka veini juua! See ei ole keelatud. Olen üksi kodus.
Tänane süst oli küll selline, et tunne oli - enam ei taha. Huvitav, kaua see nüüd kestma peaks?
Võtan lonksu valget veini ja hakkan vaatama filmi, mis loodetavasti on õnnelikul lõpuga.

Uus süst

Uued süstid ei olegi nii hullud. Eelmise süstiga, millega ma samuti jätkan, olin juba harjunud - nõel on nii tilluke, et minu suur kõhuvolt (see ongi üks suur volt) seda üldse ei tunnegi. Vana süst on nn pensüstel ehk näeb asjatundmatule silmale välja nagu üks jämedamat sorti pastakas.
Uued süstid on sellised mitmeosalise pakendiga karbikesed, kus pead kõigepealt korralikult mässama. Arst küll seletas "et midagi üle jõu ei käi", sellegi poolest sain ma nii 20 minutit jännata, sest tundus väga keeruline ühendada küll üks süstal, siis teine süstal. Tegelikult on asi lihtne - sul on suur pakk, kus on joonistega juhend, üks jämedam süstal, destilleeritud vesi ja pulber. Need kolm viimast pead siis omavahel kõigepealt kokku viima ja siis jämeda süstlaga vedeliku pulbripurgist tagasi süstlasse imema. Seejärel paned külge väikese süstla ja süstid kõhtu jälle.
Natuke ebamugavustunnet on, selle uue süsti peale. Ajab sügelema ja natuke läheb ka kõht paiste. Üldiselt mulle tundub, et kõht ongi veidi suuremaks läinud. Ma olen kuulnud, et mingi hetk võin välja näha nagu 5. kuud rase? Pidi olema suht ebameeldiv.
Nagu mu sõbranna ütleb mulle iga päev - ma loodan, et su kõhul on piisavalt vabu kohti, kuhu süstida. Aitäh! On küll. Ja see kõik on ju hea eesmärgi nimel?

Täna jälle arstil

Huh! Kergendus. Kõhuvalu ja süstlatorked pole ilmaasjata! Täna ütles arst, et keha kenasti allub ravile. Nüüd on siis sellised lood, et jätkan praeguse rohuga ning sealt edasi panen ka teist süsti. Ja siis panen veel ka ühe kolmanda.
Miks ma seda siin kõik kirjutan? Eks ikka selle pärast, et kui ma ise oleksin keegi, kes hakkab kaaluma, kuidas last saada või kas saada, siis ma tahaks lugeda, kuidas need asjad käivad. Mitte kuskilt haigla bukletist, muidugi reaalse inimese kogemust!

List Miks

Täna ostsin endale uue seeliku ja olin rõõmus, et selga läks M mitte L. See on suur saavutus mu jaoks!

Süstiv narkomaan

Täna hommikust alustasin süstimist. Käisin kõigepealt eile apteegis seda otsimas - 3 apteeki käisin läbi!
Gonal 900. Nähtavasti tuleb seda korralikult ette tellida. Mul oli KOHE ju vaja seda!
Raha läks ligi 300€ ja ma loodan, et see oli väikesele apteegile vähemalt nädala käive.
Mis ma teen? Süstin 150 ühikut ja kõhtu. Jumal tänatud - üks kord elus, kus on suurest kõhust kasu! Kartsin esimest süsti väga, kuid kõik õnnestus hästi. Imelik on, et nii väike nõel ja nii pisike kogus.

Haigla

Täna käisin arsti juures. Kes oleks võinud arvata, et lähen arstile jälle nagu eksamile. Varakult üles, lahk pähe ja kaks patsi nagu esimeses klassis. Lund sadas hullult ja suutsin kõvasti vaeva näha enne kui auto lume alt kätte sain. Keskhaigla juures, kuhu ma seekord läksin, vedas parkimisega hullult. Kuna mul vedas, siis naeratasin ka parkimiskorraldajale. Minu arvates väga heas süsteem neil seal.
Arst oli väga inimlik seekord. Telefon kogu aeg helistas ja ta ohkas selle peale.
Hõikas midagi õele. Ma küsisin paar lolli küsimust ka, siis ta jälle ohkas. Imestas, et miks mulle räägiti, et kõht võib valutama hakata. Ei hakka ju selle paari päeva peale, olgu ma kindel.
Veini võib juua, sporti teha, kõiki teisi ravimeid ka pruukida.

Järgmine samm

Algasid! Väga hea, juba teine tsükkel plaanipäraselt. Loodus on minu poolt või siis ehmatasid päevad eilse kõne peale.
Helistasin kohe arstile ja sain juba homseks aja. Loomulikult olen tohutus stressis jälle.

Kas te soovite

Täna hommikul äratas mind telefonikõne suvaliselt mobiilinumbrilt: "Kas te ikka olete jätkamas IVF-iga, soovite jätkata viljatusravi?" - Mina: "Jah". Nagu oleks abiellunud.
Seletasin, et ootan päevi. Aga et ümber pole mõelnud.
Ootan siis.