Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Monday, January 30

Ilma süstita

Täna oli siis selline päev, et olin ilma süstita. Õigemini, tänu sellele, et eile sai 3 süsti tehtud (hommikul 1, nn jääk, mis tuli insuliinisüstlaga Gonal 300 välja imeda), siis õhtupoolikul teine süst, see eraldi pakitud pulbri ja süstlaga, ja siis kolmas õhtul - Ovitrelle. Kuna ma käisin kinos, siis oli see viimane süst, mis kindlalt täpselt kell pool 9 pidi tehtama, natuke raske sooritada - aga tegin ta ära. Sõber, kellega kinos viibisin, näitas oma telefoniga mulle kõhu peale valgust. Käed sain puhtaks vedela puhastajaga, kõhu määrisin piirituslapiga ja pärast puhastasin ka. Valmis!

Homme hommikul pool 9 on siis protseduur nimega punktsioon. Kell 8 peab elukaaslasega koos kohale ilmuma, mina söömata joomata. Vahetan riided. Öösärk peab olema. Või mingi kittel.
Lähen narkoosi alla siis ja saan alles peale seda teada, kuidas läks. Ma isegi ei tea, kas pean haiguslehe võtma või saan tööle minna või olen lausa mitu päeva rivist väljas?

Eks ole siis paista.
Ja siis hakkab arst vaatama, kuidas on ravi edenenud!

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)