Uued süstid ei olegi nii hullud. Eelmise süstiga, millega ma samuti jätkan, olin juba harjunud - nõel on nii tilluke, et minu suur kõhuvolt (see ongi üks suur volt) seda üldse ei tunnegi. Vana süst on nn pensüstel ehk näeb asjatundmatule silmale välja nagu üks jämedamat sorti pastakas.
Uued süstid on sellised mitmeosalise pakendiga karbikesed, kus pead kõigepealt korralikult mässama. Arst küll seletas "et midagi üle jõu ei käi", sellegi poolest sain ma nii 20 minutit jännata, sest tundus väga keeruline ühendada küll üks süstal, siis teine süstal. Tegelikult on asi lihtne - sul on suur pakk, kus on joonistega juhend, üks jämedam süstal, destilleeritud vesi ja pulber. Need kolm viimast pead siis omavahel kõigepealt kokku viima ja siis jämeda süstlaga vedeliku pulbripurgist tagasi süstlasse imema. Seejärel paned külge väikese süstla ja süstid kõhtu jälle.
Natuke ebamugavustunnet on, selle uue süsti peale. Ajab sügelema ja natuke läheb ka kõht paiste. Üldiselt mulle tundub, et kõht ongi veidi suuremaks läinud. Ma olen kuulnud, et mingi hetk võin välja näha nagu 5. kuud rase? Pidi olema suht ebameeldiv.
Nagu mu sõbranna ütleb mulle iga päev - ma loodan, et su kõhul on piisavalt vabu kohti, kuhu süstida. Aitäh! On küll. Ja see kõik on ju hea eesmärgi nimel?
Foto: Kristiina Männik / Fotopisik
No comments:
Post a Comment
Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)