Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Monday, July 2

Jälle uuesti vaja minna

Täna hommikul pidin uuesti minema verd andma. Kuna arst oli jätnud mulle saatekirja ühte polikliinikusse, aga verd jällegi teises sai anda, siis sõitsin läbi vihmase suvehommiku kohe veerand 8 kodust välja, jõudsin avamisajaks esimesse kohta ja sain väikese otsimisralli tagajärjel siis saatekirja, ning seejärel jõudsin, napilt leides parkimiskoha, ka teise kohale. Nii palju inimesi juba enne 8 polikliinikus, et parkimiskohti tõesti ei olnud? Andsin täna torkimiseks parema käe.

Sain ka juba vastused, veresuhkur oli ikka kõrge. Eelmisest nädalast on vasak veen juba ära paranenud, pean kolmapäeval jälle selle siis letti andma. Ma ei tea mida see veresuhkur näitab, aga igatahes - kui vaja, siis vaja!

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)