Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Thursday, July 26

Külma ei läinud midagi

Jah, just nii ütles laborandi hääl mulle telefoni otsast. Ehk siis, need munad, mis seal arendati, ei pidanud vastu, ja nii nad külma ei läinudki. Hullult kahju on, kuigi ma ei taju seda ilmselt muudmoodi kui faktina, et midagi siis varuks mul jälle pole... ja kogu ralli peaks uuesti pihta hakkama.
Arstidele on niisiis väljakutseks see osa, et kuidas saada suurest saagist ka mõni elujõuline rakk.
Arst ütles, et selleks ma ei saagi ise midagi teha.
Sitad rakud mul, peaks mainima.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)