Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Sunday, July 15

Kõhuvalupühapäev

Kõht valutab. Juba laupäeva õhtul sõbrannaga väljas käisin, siis vabandage detaile, aga käisin iga natukese aja tagant wc-s - küll oli jooki liiga palju, ja kõhtu ei mahtunud midagi, küll oli söök see, mis ei sobinud. Tundsin, et raskusi on järsemate liigutustega.
Pühapäeva hommikul oli raske ärgata ja end sirutada, küljelt seljale keerata. Kõhust alla poole ei näinud. Ka köögis sirutamise ürituse tagajärjel (kõrgemalt riiulilt oli vaja taldrik kätte saada) lõhkusin ühe nõu. Kuna sõbranna oli külas, siis elukaaslane ilmselt sellele väga tähelepanu ei pööranud, aga minul oli tugev valusööst igatahes kõhus. Mõtlesin, et kuna protseduuri päev läheneb, siis ju nii peabki olema.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)