Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Wednesday, July 18

Tilguti

Täna hommikul tegin süsti ja siis läksin tilgutisse. Pean siin nüüd iga päev käima. Kuskil pool tundi võtab aega. Enesetunne ei ole paranenud, aga teadmine, et kõik on hea asja nimel, hoiab mind tegevuses. Magan halvasti, aga päev on päikeseline ja kõike on kergem taluda kui vihma või muidu masendava ilma saatel. WCs käia endiselt valus. Joon, nui neljaks, vett.
Ainus viis, kuidas "mürk" kehast välja saada, on ikkagi uriini kaudu. Seega, teen erineva maitsega vett, laim, sidrun ja siirup ja mahl maitseks sisse.
Lootsin, et jõuan käia poes või niisama jalutamas (pooleldi oleks nagu puhkus või nii), aga ikka väsin kiiresti ära, hingeldan nagu vana naine ja lõpuks kõht ja selg ka valutavad.
Raske on see, et und pole, muidu magaks päeva maha.
Hea on see, et saan rahulikult kirjutada, lugeda ja telekat nautida.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)