Peale ligi 10-aastast ettevalmistust laste saamiseks, 9 IVF kuuri 4 aasta jooksul, mitmeid tuhandeid eurosid, 6 narkoosi, lugematuid haiglas tilguti all olemisi, kõhusüste ja ülekilosid, neelatud tablette, hüsteeriahooge ja pisaraid, varjamist sõprade, pere ja töökaaslaste eest jõudsid teadus ja minu keha kokkuleppele, et võiks rasedus õnnestuda - ja hoopiski loomulikul teel. Kes tahab, võib kõigest ise lugeda - tegin alles nüüd oma IVF päeviku taas avatuks ja jätkan vaid mõne meditsiinilise sissekandega, kuniks laps sünnib.

Friday, July 27

Süstid kestavad

Teen süste ikkagi iga päev. See on üks ülimalt tüütu ja valulik tegevus. Gonalisüstidega võrreldes on see eriti tüütu, valus ja ka "tagajärgedega" ehk kõht on sinikaid täis. Eriti esimesed paar süsti ebaõnnestusid vist täiega, sest need sinikad on suured ja mustjassinised.
Kõht valutab iga kord kui olen need milliliitrid sisse valanud.
Ma olen õnneks väga tubli ravimirežiimijälgija ehk eeskujuks igale patsiendile, "kuidas peab".
Ma ei kujuta teisiti ettegi - neid manitsussõnasid, et ärge siis unustage, kas te ikka saate jne...? Mismoodi võiks olla teisiti - ma ju pühendun 100% ja sätin nii et PEAB, seega SAAB?
Minu elu käib praegu tervise järgi, mitte selle järgi, kuidas on mugav või kuidas ma tahan.

No comments:

Post a Comment

Kirjuta, kas sul on mõtteid kirjutatuga seoses :)