Kõht ja selg ja valu

Kõht on mul endiselt paistes. Eks osalt tänu nendele süstidele, mis kaunistavad kõhu ka mitmekesiste täppide ja sinikatega. Aga muidu vist ikka "tänu" sellele munasarjategevusele ja torkimisele. On nii gaasivalu kui ka munasarjavalu ühesõnaga. Tüütu! Aga kõik on hea eesmärgi nimel.
Rannas ka ei saa käia, hirmutaksin enda kõhuga mitte ainult lapsed eemal.

Ebamugav on istuda, tahaks kogu aeg poollamaskil olla. Aga proovin mitte väga viriseda.
Näiteks kui ükspäev kohvikus käisime, siis proovisin kuidagi diivaninurgal hakkama saada, sest ümbruses olev seltskond ei teadnud mu tervislikust olukorrast midagi. Pärast oli küll eriti raske olla, aga no see on see palk, kui salatsed. Järgmine päev jälle võtsin suure salli kaasa ja istusin suvaliselt rätsepaistmes, mis on tõeliselt mugav.

Varsti saab hakata keskenduma sellele, et end jälle vormi saada. Piitsutada kehakaal alla - kõik need tekkinud ülekilod, mis paari nädalaga peale ladestusid, ja kuna liigutada pole üldse kannatanud, siis ma olen lasknud minna täiega. Söönud, mida tahtnud, kus tahtnud, ja leidnud sellest ka lohutust.
Muidu tunnetan küll et kõhu sisse ei mahu palju süüa, joon ka vähem kohvi või kuidagi tundub, et kohvi ei ole praegu minu jaoks. Võib-olla on see seotud hoopis piimaga, mis mu organismile ei sobi? Eriti praegu.
Proovin üleval hoida positiivset mõtteviisi, kuid tean, et ega ma väga kaua ei jõua. Peab ühe korra ikka ära nutma, siis on korralik leinamisprotsess läbi tehtud.